Loodusajakiri
Episoodid
Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel? Must-toonekurest räägime ornitoloogi ja looduskaitsja Urmas Sellisega. Saatejuht on Tiiu Rööp.
TÜ doktorant Iris Reinula uurib oma teadustöös, kuidas maastikumuutused mõjutavad niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Saates saame teada, mis on geneetiline mitmekesisus ja miks see hea on? Mis teeb taimede geneetilise mitmekesisuse muutuste uurimise keeruliseks ning miks taimi uuriv teadlane peab oskama maastikku hinnata putukate seisukohast? Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada põllumajandusmaastikel tegutsevaid tolmeldajaid? Juttu tuleb ka villamesilastest. Saates on külas TÜ loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik Nelly Mäekivi, sotsioloog Maie Kiisel ja bioloog Veljo Runnel. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbris ilmus esimene lugu artiklisarjast „Tehnokraadi kroonikad“. Saates on külas sarja autor Ülar Allas, kellelt küsime, mida tehakse TÜ arvutiteaduste instituudi teadusarvutuskeskuses? Miks superarvuti LUMI on üks energiatõhusamaid superarvuteid maailmas? Mis on kvantarvutist ja klassikalisest arvutist koosneva hübriidsüsteemi head küljed?
Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes samuti kuuluvad Eesti elurikkuse hulka. Lisaks saab lugeda must-toonekurg Karl II saatusest, looduskaitse usaldusmehest August Hiiemäest, seeneuurijatest, Karulast, uuest villamesilaseliigist Eestis ja lumikellukestest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont selle aasta esimeses numbris sai alguse artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Uurime sarja autorilt, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadurilt Erki Russowilt, mis ajendas palverändurite teemal kirjutama? Kas 13. sajandil Liivimaale korraldatud palverännakud olid kantud vagast jumalateenimise soovist või tuleks neid nimetada relvastatud misjonitööks? Kui levinud olid palgalised palverännakud? Saatejuht Tiiu Rööp.
Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas Peep Männil Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.